Paul Keres sündis Narvas 7. jaanuaril 1916. Temast sai rahvusliku saaga suurkuju juba tema eluajal, ja seda mitte üknes tema sädelevale geniaalsusele malelaual, vaid pigem ka oma harukordselt headele inimlikkudele omadustele, mis väärisid imetlust ja austust.

Keres veetis oma lapsepõlve ja noorusaastad just Pärnus. Ta lõpetas 1934. aastal Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ning õppis aastatel 1937–1943 Tartu Ülikoolis matemaatikat.

Ilmunud vaateväljale ning kiiresti edasi liikudes ja vaevu kahekümnendaisse eluaastaisse jõudnuna astus ta lühikese ajaga maailma kõige eesmisemate malemeistrite ritta. Kolmekümnendate aastate lõpul olid asjad juba nii kaugel, et paljude arvates oli vaid aja küsimus, kunas ta võiks saada maailmameistriks. See oli siis, kui ta oli saavutanud kuulsa võidu AVRO-turniiril 1938 Hollandis, kus tema konkurentidena võistlesid koos maailma paremad malemeistrid ja nende hulgas maailmameister Aleksander Alehhin ise. See võit andis Keresele õiguse kutsuda Alehhin välja matšiks maailmameistri tiitlile, aga erinevatel põhjustel jäi selle kohtumise korraldamine pikemaks ajaks venima. Vahepeal pääsis valla maailmasõda kõigi oma purustuste ja saatuslike tagajärgedega. Kerese kodumaa ning tema rahva saatuses toimusid muutused, sest Eesti liideti juunis 1940 Nõukogude riigi koosseisu ning ta kaotas oma iseseisvuse.

Keres ei kahelnud kunagi oma missioonis. Ta otsis täiuslikumat ja sügavamat arusaama malemängu seaduspärasustes, ja tänu oma usinusele, püsivusele ja keskendumisvõimele jõudis ta kõige eesmisemasse ritta, ehkki olud polnud iga kord soodsaimad tema arenguaastaile. Sellega andis ta ettekirjutuse nagu teeviidaks paljudele noortele, malemeestena esile tõusvaile, kannustades neid edasistele tegudele.

Pole vähematki kahtlust, et Paul Kerest meenutatakse ikka ja alati kui ühte võimekamat malevirtuoossuse suurmeestest, ehkki tal ei õnnestunud kanda kõige kõrgemat tiitlit malemeistrite maailmas.

Loe rohkem infot Paul Kerese ja tema saavutuste kohta: www.esbl.ee/biograafia/Paul_Keres